Ajakell käib ikka ühte sammu
ja meile tunde väsimatult lööb.
Nii mõtlikuks teeb küünlatule valgus,
üks aastalõpp on jälle meie ees.
Ja arglikult poeb hinge jõulutunne
ning soove mitmeid keerleb peas,
nii arglik pole olnudki see tunne
hing ootamas on erilist ja head.
Kaugusesse suunan oma pilgu
ja ootamatult äkki ma tean,
miks küünlatuli rahustavalt vilgub –
ta ajakilde kokku seab.
Neist teha tahab imekauni pildi,
kus mälestused möödunust on sees,
kus mineviku unistusi helgib,
kus täituvad kõik soovid meie teel.
No comments:
Post a Comment